 |
|
|
|
|
|
|
|
 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum
|
|
|
Aadress:
|
Pikk tn 50, Rakvere 44307, Lääne-Virumaa, Eesti
|
|
|
Telefon: 324 4248
|
|
GSM: 55 667 355
|
|
|
|
|
Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum
Rakvere Linnakodaniku maja eksponeerib peaasjalikult 18.-19. sajandi kodanlase elamu interjööri.
Linnakodaniku Majamuuseum on avatud:
T - L kella 11.00 - 17.00
1. november kuni 1. aprill laupäeviti 11.00-15.00
Piletihinnad:
Täiskasvanud - 20 krooni
Õpilased, pensionärid, euro26 kaardi omanikud - 10 krooni
|
|
|
|
Rätsepad, kingsepad
Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumis avatud uued väljapanekud.
Lisaks senisele püsiekspositsioonile avatud 1920 – 30. aastate rätsepatöökoda ja õuemajas on võimalik näha, milline nägi välja endisaegne kingsepa tööruum.
Kuna linnakodaniku maja püsiekspositsioon näitab, milline oli tüüpiline 19. – 20. sajandi vahetuse kodaniku kodu, siis sobivad rätsep ja kingsepp kui kõige enam levinud ja nõutud käsitööalade esindajad ekspositsiooni täiendama.
Laste mängutuba
Võimalus näha, milliste mänguasjadega on lapsed erinevatel aegadel mänginud.
Pööning
"Pööningule ununenud..."- 18. sajandil ehitatud mantelkorsten ja läbi aegade sinna ümber ununenud asjad.
20.sajandi käsitöömeistri tüüpkodu
1983. aastal avatud linnakodaniku kortermuuseumis on 3 tuba ja köök. Kuna Rakvere on olnud läbi sajandite eelkõige käsitööliste linn, on muuseum korteri sisustamisel silmas pidanud seda olustikku, mis oli tüüpiline käsitöömeistri kodule 20. sajandi algusaastail.
Interjööri põhiosa moodustavad sajandivahetuse ja 20. sajandi algusaastate mööbel, tekstiilid ja mitmesugune muu majakraam. Eluruumide sisustus oli tollal eklektiline, sest aja jooksul majja kogunenud mööblit ei vahetatud välja ja nii pidas vana mööbel kaua vastu.
Lapsed: tasuta
|
|
|
|
Võõrastetuba
Saalis ehk võõrastetoas võeti vastu külalisi. Pehme mööbel ja kummut pärinevad 19. sajandi teisest poolest. Rohkesti kasutati sisustusel patju, linikuid, tekstiilkatteid, nipsasju, vaase, küünlajalgu ja pilte.
Magamistuba
Magamistuba oli väike, seal magasid ainult isa-ema ja pere väiksem laps. Magamistoas oli tollal ka pesulaud, fajansist veekannu ja pesukausiga.
Söögituba
Söögitoas on kõige hinnalisemaks käesoleva sajandi algupoolest pärinev juugendstiilis puhvetkapp. Lõunat oli kombeks kogu perega söögitoas valge linaga kaetud laua taga süüa. Söögitoas oli tingimata ka mingi magamisase.
Söögilaual näeb lauakattena väärtusliku inglise päritolu fajansi kõrval ka värvikaid ning vastupidavaid Kuznetsovi firma tooteid ( viinerinõu, salativaagen, võitoos jne).
Köök
Köögiinterjööris saab tutvuda sajandivanuste küpsetamis- ja keedunõudega.
|
|
|
|
Muuseumi hooneks on tüüpilise linnakodanlase elamu 18. sajandist. See on tüüpiline käsitöölise elumaja sellest ajast – keskel suur mantelkorsten, kahel pool elutoad. Maja on ligi 200 aastat olnud erinevate käsitöömeistrite valduses. Siin on elanud sadulsepa ja parkali ( 19. saj. I pool ) pered ning 19. saj. II poolel tõllassepa pere.
1877-1975. a. kuulus maja kondiitermeister Adolf Sidronile ja tema järglastele.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kolmapäev, 25. aprill 2007
|
|
|
|
A. Suumani tööde näituse avamine
|
| |
| |
|
|
|
|
|
|
|
![[]](/sitedesign/standard/images/mrkbold.gif)
firmapidu.ee