 |
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Abielu registreerimine
|
|
|
|
|
Kuidas anda abieluavaldust?
Abiellumisavalduste esitamiseks peavad mõlemad abiellujad koos minema Perekonnaseisuametisse. Avalduse blankett täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta isikut tõendavad dokumendid.
Kui kiiresti on võimalik abielluda?
Vastavalt perekonnaseaduse § 1 sõlmitakse abielu mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele valduse esitamisest.
Palju maksab?
Riigilõiv on 100 krooni;
Kui tellid piduliku kombetalituse, siis ka selle eest lisatalu.
Tasu suurus olemneb nädala päevast.
Näiteks Tallinnas:
- pidulik kombetalitus kolmapäeval 200 krooni
- pidulik kombetalitus neljapäeval 400 krooni
- pidulik kombetalitus reedel 600 krooni
- pidulik kombetalitus laupäeval 600 krooni
Samuti on võimalik tellida abielu registreerimise pidulik kombetalitus väljaspool perekonnaseisuameti ruume Teie enda valitud kohas.
- Nimetatud teenuse hind Tallinnas 2000 krooni,
- Väljaspool Tallinna Harjumaal 3500 krooni
- Väljaspool Harjumaad 5000 krooni
Kuidas maksta?
Riigilõivu saab maksta
Hansapanga arvelduskontole nr 221023778606
Ühispanga arvelduskontole nr 10220034796011
Viitenumber: 2900073986
Selgitus: RL abielu
Saaja: Rahandusministeerium
Piduliku kombetalituse eest saab maksta
Ühispanga arvelduskontole nr 10022010129004
Saaja: Tallinna Perekonnaseisuamet
Selgitus: Registreerimistasu
Riigilõivu ja kõikide teenuste eest on võimalik tasuda ka kohapeal Eesti pankade poolt välja antud deebetkaartidega.
Klaasike veini või šampanjat…
… on võimalik külalistele pakkuda perekonnaseisuameti banketisaalis.
Banketisaali kasutamise hind on 600 krooni tund.
Nimi pärast abielu
Abielludes võivad abikaasad:
* valida uue perekonnanime või säilitada senise perekonnanime;
* uus perekonnanimi võib olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi või koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest;
* uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest. Abikaasa perekonnanime lisamisel (näiteks Anderson-Kask) kasutatakse sidekriipsu (Nimeseadus).
Kui vanalt on võimalik abielluda?
Abiellumisealine on isik, kes on saanud vähemalt 18-aastaseks.
15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Seejuures on oluline, et nõusoleku annaksid mõlemad vanemad ka sel juhul, kui nad on näiteks lahutatud ja ei ela koos.
Abielu välismaalasega Eesti Vabariigis
Kui abielluja on välisriigi kodanik, kellel ei ole Eestis elamisluba, tuleb tal esitada elukohajärgsest riigist väljaantud tõend abielu sõlmimist takistavate asjaolude puudumise kohta. Nimetatud tõend tuleb kas legaliseerida või kinnitada apostilliga.
Kehtiva elamisloaga välismaalasel ei ole täiendavaid dokumente esitada vaja.
Abielu välismaalasega väljaspool Eesti Vabariiki
Abiellumiseks väljaspool Eesti Vabariiki annab perekonnaseisuamet tõendi abielu sõlmimist takistavate asjaolude puudumise kohta. Nimetatud tõendi saamiseks tuleb koos isikut tõendava dokumendiga ilmuda Tallinna Perekonnaseisuametisse.
Kuidas muuta välismaal sõlmitud abielu legaalseks Eesti Vabariigis?
Selleks tuleb välisriigis väljaantud abielutunnistus selle väljaandnud maa vastavas ametkonnas kas legaliseerida või kinnitada apostilliga ja registeerida Eesti rahvastikuregistris.
Legaliseerida või apostillida?
Et välisriigis väljaantud dokument oleks Eestis kehtiv, tuleb ta legaliseerida. Kui aga dokumendi väljaandnud riik on ühinenud välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga, tuleb dokument kinnitada apostilliga. Täpsem info nimetatud konventsiooni ja sellega ühinenud riikide kohta asub Välisministeeriumi kodulehel.
Kui Eesti ja välisriigi vahel on sõlmitud õigusabileping, ei ole dokumendi täiendav kinnitamine vajalik. Eestil on sõlmitud õigusabilepingud järgmiste riikidega:
* Läti
* Leedu
* Ukraina
* Venemaa
* Poola
NB! Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde ja tõlge notariaalselt kinnitatud.
Allikas: Tallinn.ee kliki siia
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
![[]](/sitedesign/standard/images/mrkbold.gif)
firmapidu.ee